Sea grapes

Läänemeri on šelfimeri, mille sügavus ületab 200 m ainult süvikuis: Gotlandist põhjaloodes asub 459 m sügavune Landsorti, idas 246 m sügavune Gotlandi ja Ahvenamaast edelas 300 m sügavune Ahvenamaa süvik. Läänemere vesikond on 1 649 550 km2. Loe täiendavalt artikleid Eesti ava- ja sea grapes, Eesti rand, rannik ja saared ja Läänemere hüdroloogiline iseloomustus.

Läänemere nõgu on kujunenud Kvaternaarieelsel ajal maakoore kõikuvliikumiste ja kauaste uuristus- ja kulumisprotsesside toimel. Neogeeni lõpus oli nüüdse Läänemere nõos keerukas jõestik. Soome lahe kohal voolanud Ürg-Neevasse suubusid Põhja-Eesti alalt nüüdisjõgedest tunduvalt suuremad lisajõed. Väikese ja muutliku soolsuse tõttu on Läänemeres nii merelise kui ka mageveelise päritoluga organismide levik pidurdatud. Seetõttu on liikide arv Läänemeres suhteliselt palju väiksem kui normaalse soolsusega meredes. Läänemeri on jagunenud nõgudeks, nendevahelist veevahetust piiravad künnised ja hüdrograafilised frondid.

Eesti veed ulatuvad Ida-Gotlandi, avamere põhjaosa, Soome lahe ja Liivi lahe allsüsteemi. Läänemere loomastik on suhteliselt liigivaene, selle moodustavad eriajajärkudel sisserännanud organismid. Lühikese eksisteerimisaja tõttu ei ole Läänemeres jõudnud tekkida endeemseid loomaliike. Selgrootuid elab Läänemeres umbes 440 liiki, merelist päritolu kalu on Eesti vetes 30 ja mageveelist 20 liiki, siirdekalu on 10 liiki.

Ookeaniga peetakse ühendust Taani väinade ja Kieli kanali kaudu. Peamised sadamad: Peterburi, Tallinn, Riia, Ventspils, Liepāja, Klaipeda, Kaliningrad, Gdańsk, Gdynia, Szczecin, Rostock, Kiel, Kopenhaagen, Malmö, Stockholm, Turu, Helsingi ja Kotka. 1974 sõlmisid Läänemeremaad Helsingis Läänemere Kaitse Konventsiooni. Physical features of the Baltic Sea.

Problems of the Baltic Sea history. On regional subunits in the ecosystem of the Baltic Sea. Läänemeri ja selle nõo lahendamata saladused. Kõik materjalid avaldatud litsentsi Creative Commons Attribution-Noncommercial-Share Alike licence alusel, v.